Trevisos on keelatud tasuta AI-tööriistade kasutamine avalikus halduse sektoris. Loe, kuidas Itaalia linn tõrkab Shadow AI-le ja mis see tähendab Balti riikidele.

Euroopa digitaalne transformatsioon on jõudnud punkti, kus entusiasm on asendumas rangema reguleerimise ja riskihaldamisega. Itaalias on linn Treviso astunud sammu, mis tekitab arutelusid nii tehnoloogia kui ka haldusõiguse ekspertide seas. 1. septembril 2026 vastu võetud määrusega on Trevisos keldatud ametnikele kasutada mitmeid tasuta tehisintellekti platvorme, sealhulgas populaarset ChatGPT-i, et vältida kontrollimatu andmevoogu ja potentsiaalseid õiguslikke probleeme.

Shadow AI ja nähtamatu oht ametnikute töölaudadel

Trevisos rakendatud piirangud ei tulene tehnofoobiast, vaid konkreetsetest turvariskidest, mida tuntakse kui Shadow AI-t. See termin tähistab olukorda, kus organisatsiooni töötajad kasutavad ametlikult kiitamata tarkvara või veebitööriistu, et kiirendada oma igapäevaseid ülesandeid. Kuigi ühe dokumendi kokkuvõtte tegemine või e-kirja koostamine tasuta chatbotiga võib tunduda ohutuna, on reaalsus vastupidine.

Tasuta AI-mudelid kasutavad sisendandmeid oma algoritmide edasiseks õpetamiseks. Kui ametnik laadib platvormile üles konfidentsiaalse dokumendi või sisestabab kodanike isikuandmeid, muutuvad need andmed osa globaalsest mudelist, millele linn ei saa enam kontrolli jalutada. Corriere del Veneto artiklis selgitatakse, et selline praktika võib viia tõsiste privaatsuse rikkumisteni ja andmelekkidele, mis on avalikus sektoris lubamatud.

Hallutsoonade kõrvaldamine ja eetikakoodi loomine

Linnaadministratsioon ei piirdunud pelgalt keeltega. Koos määrusega vastu võeti ka spetsiaalne eetikakood, mis määrab raamid tehisintellekti kasutamiseks. See dokument on vastus vajadusele luua juhised masinale, mis on juba käivitatud, kuid mille juhtimist ei olnud seni reguleeritud. Alessandro Manera, Trevisos digitaliseerimise eest vastutav aselinnapea, on rõhutanud, et probleem oli just normatiivse raami puudumises.

Uus reeglistik on ehitatud Euroopa Liidu direktiividele, keskendudes neljale põhipilvarile:

Läbipaistvus, turvalisus, inimese järelevalve ja andmekaitse on need printsiipid, millele Trevisos AI-kasutamine nüüd tugineb.

See tähendab, et automatiseeritud tööriistadel on rangelt keelatud teha otsuseid, millel on õiguslik mõju kodanikele. AI ei tohi asendada ametniku vastutust ega olla ainus allikas haldusaktide koostamisel, kuna tehisintellekti kalduvus hallutsite või luua vale infot ehk hallutsinaatsioone võib muuta avalikud teenused ebausaldusväärseks.

Koolide ja bürokraatia vaheline piir

avalikkuses on tekkinud väärarvamus, nagu oleks Treviso keelanud AI kasutamise koolides. Tegelikkuses on see piirang suunatud just linnaverwaltungi personalile ja administratiivsetele süsteemidele. Webmasterpoint märkib, et kuigi pealkirjad võivad vihata koolidele, on määruse keskmeie ametnike tegevus ja nende poolt kasutatavad süsteemid.

See eristus on oluline, sest see näitab, et linn ei püüle takistada tehnoloogilist arengut üldiselt, vaid keskendub riskidele, mis kaasnevad riiklike ja kommunaalsete andmete töötlemisega. Administratsioon on loonud selge joone kontrollitavate rakenduste ja individuaalsete veebiteenuste vahel, mille üle linnil puudub täielik kontroll.

Sandbox: Innovatsioon ilma riskideta

Selleks, et mitte jääda tehnoloogiliselt maha, on Treviso rakendanud innovaatse lahenduse nimelt sandbox. See on isoleeritud testkeskkond, kus AI-tööriistu saab katsetada, kuid kasutades ainult fiktiivseid või anonimiseeritud andmeid. See võimaldab ametnikel õppida uusi töömeetodeid ja testida tõhususe tõstust ilma, et ükski reaalsel kodanikul põhinev andmebit lekiks avalikesse mudelitesse.

Selline lähenemine võimaldab linnile püsida digitaalse transformatsiooni eetris, kuid teeb seda kontrollitud viisil. Lubatud on kasutada ainult selliseid süsteeme, mis on ametlikult heaks kiidetud ja mille turvatingimused on kontrollitud. Tasuta platvormide asemel suunatakse tähelepanu tasulistele ettevõtelühendustele, mis pakuvad rangemaid andmekaitsegarantiid ja ei kasuta kliendi andmeid mudeli õpetamiseks.

Mis tähendab see Eesti ja Balti riikidele?

Trevisos toimunud sündmused on oluline signaal ka meie regiooni ettevõtjatele ja riigiasutustele. Eesti, olles e-riigi eeskujuga, on juba ammu integreerinud digitaalseid lahendusi haldusesse, kuid AI-ga kaasnevad riskid on universaalsed. Balti riikide kontekstis on see uudis relevantne kolme põhisuuna suhtes.

Esiteks on see otsene seos Euroopa Liidu AI Act-iga. Trevisos rakendatud reeglid on praktiline näide sellest, kuidas liidu tasemel seatud riskikategooriad tõlgendatakse kohalikesse õigusesse. Ettevõtjad, kes pakuvad AI-lahendusi avalikule sektorile, peavad valmistuma selleks, et nõuded läbipaistvuse ja andmekaitse suhtes muutuvad drastiliselt rangemaks.

Teiseks on Balti riikide jaoks kriitiline Shadow AI-ga võitlus. Meie dünaamiline startup-ökosüsteem ja kiire digialas areng tähendavad, et töötajad võtavad uusi tööriistu kasutusse sageli kiiremini, kui organisatsioonid jõudavad nendele turvatingimused määrata. Trevisos kogemus näitab, et pelgalt usaldus ei ole piisav; vajalik on selge eetikakood ja tehniline piirang.

Kolmandaks kinnitab see trendi, et tulevikku kuuluvad AI-lahendused avalikus sektoris ei ole avatud veebitööriistad, vaid suletud, kohaliku kontrolli all olevad süsteemid. Eesti ettevõttele, kes arendab AI-lahendusi, on see võimalus pakkuda just selliseid turvalisi, 'sandbox'-põhiseid või on-premise installatsioone, mis vastavad rangetele Euroopa privaatsuse standarditele. Trevisos keeld ei ole tehnoloogia vastastine, vaid kutse luua professionaalsemaid ja turvalisemaid tööriistu, mis ei ohustage kodanike privaatsust.

Korduma kippuvad küsimused

---

Allikad: Corrieredelveneto, Webmasterpoint, Pressreader ·